Mis on radoon ?

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne, õhust raskem gaas.

Mõõtühikuks on Bq/m³ (bekerell kuupmeetri kohta).

Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega.

Mõõtühikuks on Bq/m³ (bekerell kuupmeetri kohta).

Radoon (Rn) on radioaktiivne, kantserogeenne ja mutatsioone tekitav lõhnatu ja värvitu gaas, mis kaasaja meditsiini andmete põhjal on sissehingamise tulemusel üks olulisemaid kopsuvähi põhjustajaid, samuti valgeveresuse, luukoe hõrenemise jt tervisehäirete soosija.

Radoon on ühine termin looduses esineva kolme isotoobi kohta (radoon-220 ehk toroon, radoon-219 ehk aktinoon ja radoon-222), millest kaks toroon ja aktinoon lagunevad nii kiiresti, et nad maapinnale sisuliselt ei jõua.

Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.

Radoon on õhust ligi 7,7 korda raskem (9,96 kg/m³), kogunedes seega enamasti hoone madalamatesse osadesse.

Eesti kuulub EL 5 kõrgema Rn-riskiga maa hulka, olles teisel kohal pärast Soomet.

Radooni peetakse suurimaks hingamisteede haiguste ja kopsuvähi tekitajaks maailmas, sealhulgas ka Eestis, kus aastas haigestub umbes 100-150 elanikku kopsuvähki tulenevalt radoonist nende elukeskkonnas. Erilise riski all on suitsetajad, tingituna suitsetamise ja radooni sünergilisest efektist.

Eesti territooriumi pinnaseõhus varieerub Rn-sisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati isegi 500 kBq/m³ piiri. Kõrge ja eriti kõrge Rn-riskiga alad on iseloomulikud Põhja-Eesti klindivööndile Narvast Pakri saarteni, eelkõige aga graptoliitargilliidi ja fosforiidi avamusaladele ning nende purru- ja peeneserikka pinnakatte levilatele. Kõrge Rn riskiga (>50 kBq/m³) alasid esineb ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva, Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult mujal Eestis.

Mis see radoongaas siis on ?

Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. See on värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Radooni tekket põhjustab uraan, mida maapinnas ning kivimites esineb väga väikesel määral. Uraani radioaktiivse lagunemise tulemusena tekibki radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse. Radooni peamine allikas on pinnas ja siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas või vundamendis olevate pragude ning avade kaudu, näiteks avad torustiku või juhtmete jaoks. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustabki just see radooni liikumist hoonetesse.

Radoon on ohtlikeim siseruumides, olemasolevates hoonetes. Seetõttu on oluline radooniga tegeleda ennetavalt. Välisõhus radoon endast ohtu ei kujuta. Maakoorest väljapääsenuna hajub see atmosfääris ja seega on välisõhus radooni kontsentratsioon väga väike.

Eesti radooni teadmiste ema Lia Pahapilli andmetel on kopsuvähk Eestis sagedaseimaks vähisurma põhjuseks, moodustades neist 21%. Eesti Vähiregistri andmeil registreeritakse meil keskmiselt 700 uut kopsuvähijuhtu aastas. Mitu uut haigusjuhtu neist võiks olla põhjustatud radoonist elamutes? Sellele küsimusele on püütud vastata tuginedes riikliku uuringu käigus saadud näitajatele erinevate radoonikonsentratsioonide statistilisest jaotusest meie elamutes ja Karolinska Instituudi epidemioloogilisele uuringule radoonist tuleneva kopsuvähi riski kohta.

Selgub, et radoon meie kodudes põhjustab 12% ehk ligikaudu 90-100 uut kopsuvähijuhtu aastas, millest omakorda 87% moodustab see osa (ehk 32%) elanikkonnast, kes suitsetab ja kõigest 13% langeb mittesuitsetajate arvele.

Radoonitaseme mõõtmiste ajal ei ole vajadust oma tavapärast eluviisi muuta, inimesed võivad elada oma igapäevast elu ning kasutada ruume harjumuskohaselt. Otstarbekas on mõõta radooni taset hoone esimesel korrusel ja/või keldrikorrusel, kui sealseid ruume kasutatakse elu- või tööruumidena. Kõrgematele korrustele radoon üldjuhul ei jõua ning seal probleemi enamasti ei esine. Tavaliselt tehakse mõõtmised elu- ja magamistoas. Töökohtadel on soovitav mõõtmised läbi viia ruumides, kus töötajad viibivad suurema osa tööajast. Samuti lasteasutustes mõõtmised läbi viiakse enim kasutatavates klassi- ja magamisruumides. Mõõtmisi teostatakse ka korterites, mis asuvad ventilatsioonišahtide ja liftide lähedal, kuna radoon võib sisse imbuda ka maja läbivatest vertikaalsetest torudest. Valminud hoones on soovitatav mõõtmised teostada esimesel aastal pärast hoone kasutusele võtmist ning siis kui ruumides käib tavapärane elutegevus. Pooleliolevas majas radoonisisalduse mõõtmise tulemused ei iseloomusta radoonikontsentratsiooni tegelikus olukorras. Oluline on meeles pidada, et mõõtes radoonisisalduse ühes hoones, ei iseloomusta see tulemus naabermaja radoonisisaldust.

Piirtasemed, millest juhinduda radoonitaseme määramisel.

Siseõhus

Eesti Standardi EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” kohaselt peab soovituslikult keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumide õhus olema väiksem kui 300 Bq/m³.

Viitetase ise on siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsioon, millest kõrgem püsiv tase ei ole soovitatav, samas see ei ole piirmäär, mida ei tohi ületada. Radoonist lähtub terviserisk igasuguse kontsentratsiooni juures, kuid nimetatud viitetasemete juures on tervisekahjustuse ilmnemise tõenäosus eeldusel, et inimene viibib sellises siseruumis 7000 tundi aastas, mis on üle 19 tunni ööpäevas.

Pinnaseõhus (maapinnas)

Piirmäärad sätestavad jällegi Eesti Standardid EVS 840:2009 ning EVS 840:2017.

Standardite järgi on ehitustegevus piiratud kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3. Radooni sisaldust pinnaseõhus loetakse madalaks, kui seda gaasi on alla 10 kBq/m³. Keskmine tase on 10–50 kBq/m³, kõrge algab 50 kBq/m³ ning ülikõrgeks tasemeks peetakse radooni sisaldust pinnaseõhus üle 250 kBq/m³.

Juriidiliselt on standardid soovitusliku iseloomuga, samas võivad need olla seatud järgimiseks kohustuslikena.

Radoon Eestis ?

Kõrgendatud radooniriskiga alad

Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kose vald, Kuusalu vald, Maardu linn, Paldiski linn, Rae vald, Tallinn, Viimsi vald, Pühalepa vald, Aseri vald, Jõhvi vald, Kohtla vald, Lüganuse vald, Mäetaguse vald, Toila vald, Vaivara vald, Türi vald, Rakvere linn, Sõmeru vald, Tapa vald, Vihula vald, Viru-Nigula vald, Põlva vald, Saarde vald, Pöide vald, Suure-Jaani vald, Viljandi vald, Iisaku vald, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Jõgeva vald, Palamuse vald, Põltsamaa vald, Torma vald, Ridala vald, Kadrina vald, Kunda linn, Laekvere vald, Rägavere vald, Tamsalu vald, Väike-Maarja vald, Laheda vald, Alatskivi vald, Haaslava vald, Luunja vald, Mäksa vald, Tartu linn, Tartu vald, Vara vald, Helme vald, Palupera vald, Tarvastu vald, Misso vald, Sõmerpalu vald, Varstu vald, Sillamäe linn, Sonda vald, Rakvere vald, Kiili vald, Pala vald, Kiviõli linn, Kohtla-Nõmme vald, Haljala vald

Madala või keskmise radooniriskiga alad

Narva-Jõesuu linn, Raasiku vald, Puurmani vald, Vastse-Kuuste vald, Kaiu vald, Märjamaa vald, Kihelkonna vald, Torgu vald, Valjala vald, Kambja vald, Rannu vald, Võnnu vald, Padise vald, Saku vald, Saue vald, Saue linn, Illuka vald, Lääne-Nigula vald, Vändra vald, Rapla vald, Lääne-Saare vald, Aegviidu vald, Kernu vald, Loksa linn, Emmaste vald, Käina vald, Alajõe vald, Avinurme vald, Tabivere vald, Albu vald, Imavere vald, Järva-Jaani vald, Roosna-Alliku vald, Hanila vald, Kullamaa vald, Lihula vald, Martna vald, Noarootsi vald, Nõva vald, Vormsi vald, Räpina vald, Veriora vald, Are vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Koonga vald, Paikuse vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Juuru vald, Kohila vald, Vigala vald, Leisi vald, Muhu vald, Mustjala vald, Salme vald, Laeva vald, Meeksi vald , Saare vald, Nõo vald, Rõngu vald, Tähtvere vald, Karula vald, Otepää vald, Puka vald, Põdrala vald, Sangaste vald, Valga linn, Abja vald, Halliste vald, Kõpu vald, Haanja vald, Nissi vald, Vasalemma vald, Hiiu vald, Audru vald, Kehtna vald, Järvakandi vald, Pärnu linn, Sindi linn

Alad, kus mõõtmisandmed pole piisavad radooniohtlikkuse osas järelduste tegemiseks

Jõgeva linn, Põltsamaa linn, Ambla vald, Koeru vald, Koigi vald, Keila linn, Väätsa vald, Mooste vald, Valgjärve vald, Värska vald, Käru vald, Raikküla vald, Konguta vald, Puhja vald, Ülenurme vald, Hummuli vald, Taheva vald, Tõlliste vald, Karksi vald, Kolga-Jaani vald, Viljandi linn, Antsla vald, Lasva vald, Urvaste vald, Vastseliina vald, Võru vald, Anija vald, Tudulinna vald, Mõniste vald, Rõuge vald, Võru linn, Lohusuu vald, Kasepää vald, Mustvee linn, Paide linn, Haapsalu linn, Ahja vald , Kihnu vald, Tootsi vald, Vändra vald (alev), Kuressaare linn, Laimjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Ruhnu vald, Elva linn, Kallaste linn, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Tõrva linn, Mõisaküla linn, Võhma linn, Pajusi vald, Kanepi vald, Meremäe vald, Vinni vald, Kareda vald, Paide vald, Kõlleste vald, Mikitamäe vald, Orava vald, Tori vald, Õru vald, Kõo vald, Rakke vald

Vaata ka

NB!  Radoonikaartide täpsus on üldine ja paiguti hinnanguline ning nendest ei saa täpselt juhinduda.