Mis on müra?

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli.

Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB).

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna.

Allikas: kliinik.ee

Mis on heli?

Heli, mida inimene tajub, on õhurõhu kiire vaheldumine. Rõhupiirkond, mida inimene helina tunnetab, on väga suur (10 mPa-100 Pa, kui staatiline õhurõhk on umbes 10 5 Pa). Kasutama on hakatud logaritmilist skaalat, kus standardseks nulltasemeks on valitud 2*10 Pa. Sel juhul kasutatakse heli tugevust väljendava ühikuna detsibeli (dB). Inimene tajub ala vahemikus 0-140 dB.

Inimene eristab ka heli ulatust ehk kõrgust. Sagedusala, mida kõrv tajub, on 10-16000 Hz (=l/s) vahel. Alla 16-Hz-st heli tajutakse vibratsioonina, kui see on küllalt tugev. Inimese poolt tajutava heli lainepikkus varieerub vahemikus 20 m-2 cm. seetõttu on kõik ehitiste osad (seinad, laed, aknad, uksed jne.) sõltuvalt sagedusest kas suured või väikesed, kusjuures kõikide osade heliisolatsioonivõime on sagedusest sõltuv.

  • Välismüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standarditele ISO 1996-1: 1982 Acoustics – Description, assesment and measurment of envitomental noise – Part 1: Basic quantities and assesment procedures ja ISO 1996-1: 1982 Acoustics – Description, assesment and measurment of envitomental noise – Part 2: Determination of environmental noise levels.
  • Sõidutee müra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses Põhjamaade mõõtemeetoditele: Proposal for Nordtest Method – Proposal 1514-001/1: Rev. NT ACOU 056 Road Traffic.
  • Tööstusettevõtete tootmisprotsessist põhjustatud müra mõõdetakse vastavuses standardi ISO 1996-2 nõuetele.
  • Tehnsoseadmete müra mõõdetakse vastavuses standardi eelnõule ISO/DIS 16032: Measurement of noise from technical installation in buildings. Engineering method.

Müra mõõtmise kestus sõltub müra iseloomust.

Püsiva tasemega müra kestus peab olema vähemalt 3-5 minutit. Muutuva tasemega müra mõõtmise kestus valitakse selliselt, et se hõlmaks müra kõiki iseloomulikke muutusi etteantud ajavahemikus, minimaalne ajavahemik on 10 minutit. Katkendliku müra puhul tuleb valida mõõtmise kestus selliselt, et oleks hõlmatud kogu mürale iseloomulik tsükkel. Meelelahutuspaikade helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhutaseme mõõtmisel eluruumides on mõõtmise kestus üks tund ning meelelahutuspaikades endas minimaalselt 20 minutit.

Müra tekkitaja keeldumisel mürataset vähendada tuleb esmalt tellida mürataseme mõõtmine, siis pöörduda politsei poole (võttes aluseks näiteks Rahvatervise seaduse) ning edasi tuleb minna vajadusel ka kohtusse.

Müra töökeskkonnas

Kui töökohal on pidevalt kõrge müratase, võib see kahjustada kuulmist.

Müra võib kahjustada kuulmist ka  siis, kui väga tugevat müra tegevaid masinaid kasutatakse lühikest aega või kui nõrgemat müra tekitavaid masinaid kasutatakse pikemat aega. Tavapäraselt tekitavad kõige tugevamat müra pumbad, turbiinid, pihustid, ventilaatorid, transportöörid, purustid, buldooserid ja laadurid.

Töökeskkonnas tuleb summutada kogu välditav häiriv müra. Töö tuleks kavandada selliselt, et müraga puutuks kokku võimalikult vähe töötajaid. Müra tekitavad masinad tuleks eraldada müratõketega. Kasutada võiks kõige vähem müra tekitavaid seadmeid.

Kaheksatunnise tööpäeva korral töötajale mõjuv päevane müratase ei tohi ületada 85 dB ning lühiajaline väga tugev müra ehk impulssmüra ei tohi ületada 137 dB. 

Kui nimetatud tasemed on ületatud on vajalik mürataset vähendada ning kui see pole muude vahenditega saavutatav, tuleb kasutada kuulmiskaitsevahenditeid. Kuulmiskaitsevahendid tuleb valida sellised, mis kõrvaldavad kuulmist ohustava müra mõju või vähendavad selle.

Heliisolatsioon

Õhumüra isolatsioonivõime näitab, mil määral konstruktsioon isoleerib läbi konstruktsiooni tulnud heli. Konstruktsiooni õhumüra isolatsioonivõime on konstruktsioonile langenud ja sellest läbitunginud heli energi asuhe detsibellides. Kui heliisolatsioonivõime on 50 dB, pääseb läbi konstruktsiooni üks sajatuhandik konstruktsioonile mõjunud heli energiast.

Õhumürapidavus Rw näitab, kui palju helitugevusest tarind tõkestab. Mida suurem on number , seda müratõkestavam on tarind.

Löögimürajuhtivus Lnw näitab kui tugev on tarindit läbinud heli tase naaberruumis (sammumüra puhul all asuvas ruumis . Mida väiksem on number, seda mürapidavam on tarind).

Nõuded piirdetarindite mürapidavusele on sätestatud Eesti projekteerimisnormides EPN 16.1 Ehitiste heliisolatsiooninõuded;kaitse müra eest.

Konstruktsiooni heliisolatsioonivõime sõltub eelkõige konstruktsiooni massist ja sagedusest. Lihtsate massiivsete konstruktsioonide puhul saadakse heliisolatsioonivõime nn. massiseaduse alusel:

R=20*log(m*f)-49 (dB), kus

R – heliisolatsioonivõime (dB)
m – mass ruutmeetri kohta (kg/m²)
f – sagedus (Hz).

Massi või sageduse kahekordistamisel suureneb heliisolatsioonivõime 6 dB. Vastavalt massiseadusele saavutatakse raskema konstruktsiooni abil parem heliisoleerivus. Seega on suure massiga konstruktsioonid akustiliselt eriti kasutuskõlblikud. Püüdes saavutada võimalikult head heliisoleerivust, kasutatakse betoonkonstruktsioone. Madala sagedusega helide isoleerimist on võimalik saavutada ainult raskete konstruktsioonide abil.

Heliisolatsiooni saavutamiseks peavad konstruktsioonid olema täiesti tihedad.
Pragu või auk halvendab alati heliisolatsiooni. Ventilatsioonikanalites korterite vahel on vajalikud helisummutid. Radiaatorivõrgus korterite vahel on vajalikud elastsed torudetailid või elastsed radiaatoriventiilid, et helid ei kanduks radiaatorite kaudu ühest ruumist teise.

Allikas: Isover