Mis on energiamärgis?

Energiamärgisel  esitatav energiatõhususarv on summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel.

Energiamärgis annab võimaluse oma uue kodu rajamisel või ostmisel võtta arvesse, kui palju tuleb edaspidi seal energia eest ning sooja saamiseks maksta. Energiamärgisega tõendatakse vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiamärgisega antakse tavatarbijale lihtsalt ja mõistetaval viisil teada, milline on keskmine aastane energiatarbimine hoone energiavajaduse rahuldamiseks. 

em-a-klass

Energiamärgist võib vaadelda ka kui kompaktset energiaauditit, mis võtab kokku olulisema info konkreetse hoone energiatarbe kohta. Hoone energiamärgis peaks sisaldama hoone energiatarbimise andmed, samuti andmed, mis võimaldavad hoone energiatarbimist võrrelda ja hinnata meetmeid hoone energiatõhususe parandamiseks ning andmed hoone sisekliima kohta.

Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Tegelikul tarbimisel põhinevale energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimist vähendavate abinõude loetelu.

Energiamärgis kehtib projekteeritavate hoonete puhul kuni 2 aastat, peale seda tuleb energiamärgist uuendada. Tarbimisandmete alusel koostatava energiamärgise kehtivus on 10 aastat, kuid tuleb uuendada peale ehitise olulist renoveerimist. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks.

Alates 1. jaanuarist 2009 on olemasoleva kinnisvara müümisel või rendile andmisel kohustus ostja või rendilevõtja nõudmisel esitada energiamärgis. Igal juhul on kohustuslik energiamärgis aga uute hoonete puhul. Alates 09.01.2013 on energiamärgise esitamine kinnisvara võõrandamise või rendileandmise kuulutuse juures kohustuslik.

Vastaval Ehitusseaduse § 68 lõikele 1 on füüsilisele isikule energiamärgise mitteomamine juhul, kui see on vajalik, ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Juriidilist isikut võib koguni karistatada rahatrahviga kuni 31 956 EUR.

Sõltuvalt hoone kasutamisotstarbest on klasside väärtused erinevad.

Energiatõhususearv ei ole üldjuhul samane hoone tulevaste energiakuludega, kuna arvutustes lähtutakse tüüptingimustest sise- ja väliskliima puhul ning samuti arvestatakse hoone kasutusel standardkasutust.

Erinevad energiaklassid näitavad, kui palju hoone tarbib energiat aastas ehk kui energiatõhus on hoone. Erinevatele energiatüüpidele (väikeelamud, korterelamud, ühiskondlikud hooned jms) on erinevad piirmäärad energiaklassidele.

Energiamärgis peab olema paigaldatud külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale hoones, milles:
1) on suletud netopind rohkem kui 500 ruutmeetrit ja mida külastavad rahvahulgad;
2) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või muu avalik-õigusliku asutuse valduses on rohkem kui 250 ruutmeetrit suletud netopinda ja mida isikud sageli külastavad.

Igale eraldi kasutamise otstarbega hoone osale, mille köetav pind ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast, määratakse sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv. Alla 10% pinnaga osa arvatakse hoone osa koosseisu, mille juurde ta funktsionaalselt kuulub.

Energiamärgise lõplik vorm, juriidiliselt kehtiv vorm koostatakse ning registreeritakse Ehitisregistris.

Ideaalis peaks energiamärgis olema tulevikus igal Eesti hoonel. Seda ei tohiks aga vaadata kui ebameeldivat kohustust, vaid pigem kui vajalikku informatsiooni selle kohta, kui palju antud hoone energiat tarbib. Kasulik on see mõlemale poolele, nii hoone omanikule kui ka tulevasele ostjale. Mida parem on hoone energeetiline olukord, ehk mida kõrgem klass, seda suuremaks võib hinnata ka oma kinnisvara väärtust.

Hoonete energiamärgist tutvustav info (allikas Tehnilise Järelevalve Amet)


 

 

 

 

+

 

Ehitisregistris energiamärgise sidumine projektdokumentatsiooniga (juhendmaterjal).

Energiamärgise lisamine Ehitisregistrisse (juhendamaterjal).