Rõhutest

Rõhutestiga saab teha kindlaks, kui suur on õhuleke läbi hoone piirete ja kus on lekete täpsed asukohad. 

Viime läbi rõhutesti. Test tehakse vastavalt standardile EVS-EN 13829:2001. 

Rõhutesti tuntakse ka nimedega blowerdoor ja alarõhutest ning ka  õhupidavuse test. See on üks võimalustest ehituse kvaliteeti mõistlike kulutustega kontrollida ja erinevalt termograafiast saab seda teostada aastaringselt.

fienstum-blowerdoor-1        

Testi käigus mõõdetakse, kui mitu korda vahetub õhk hoones sise- ja välisrõhu erinevuse korral. Hoonesse tekitatakse ventilaatoriga ala- või ülerõhk ning mõõdetakse selle hoidmiseks vajalik õhu vooluhulk.

Testi tulemus on õhuvahetusarv (n50), mis näitab, mitu korda kogu hoones olev õhk ühes tunnis vahetub. Tehissuitsu, õhu liikumiskiiruse mõõtja (anemomeetri) ja termograafilise pildistamise abil saab rõhutesti tegemise ajal täpselt kindlaks teha lekete asukoha ja võtta ette parandused.

Rõhutesti eelised:

  • saab teostada aastaringselt erinevalt termograafiast
  • test ei sega pikalt tavapärast elu
  • leitakse konkreetsed lekkekohad

Rõhutesti  on otstarbekas teha:

  • ehitatavale või renoveeritavale hoonele enne viimistlustöid
  • peale viimistlustöid õhupidavuse lõplikuks protokollimiseks
  • 2 aastat peale hoone valmimist kvaliteedi järelkontrolliks,
  • enne kinnisvara soetamist või ehitustööde ülevõtmist

Kuidas käib rõhutesti läbiviimine?

1. Tuleb leppida kliendiga kokku aeg, kus hoonet on võimalik segamatult kasutada – ventilatsiooniseadmeid, kütteseadmeid vabalt sisse välja lülitada ning samuti, et kõrvalised isikud ei siseneks hoonesse testi koostamise ajal.
2. Mõõdistada või lugeda projekti pealt välja hoone välisperimeetri mõõdud ning arvutada kokku envelope area ehk välisperimeetri pindala ning ventileeritav sisekubatuur.
3. Teatada hoone kasutajatele testist ning paluda testi koostamise ajal aknaid uksi mitte avada. Avada hoone siseavaused.
4. Paigaldada ventilaatorseade ning mõõteseadmed.
5. Tekitada ventilaatoriga alarõhk ning kontrollida, kas 50Pa suuruse alarõhu tekitamine on hoones võimalik.
6. Paralleelselt teostada termoülevaatus hoone sisepindadest selgitamaks välja võimalikud suured lekkekohad.
7. Kui alarõhu saavutamine on võimalik, siis viia läbi alarõhutest, kust selgitatakse välja hoone õhupidavus.
8. Avada suletud õhulekked kohad, mis hoone normaaltingimustel peaksid avatud olema.
9. Parandada avastatud õhu- ja niiskuslekke kohad ning vajadusel viia läbi peale parandusi uus rõhutest, et parendustes veenduda

Allikas: Helioest